Kuidas spordihalli ehitust rahastada?

Aastaringseks treeninguks mõeldud spordihalli rahastamine on justkui pusle, mis pannakse kokku mitme poole koostöös. Spordihalli rajamine nõuab peale sihikindla töö ja pühendunud osaliste alati ka raha. Kuidas spordihalli ehitamise rahastamine tavapäraselt toimub?

Aastaringsed ja mitmekülgsed treeningvõimalused on teemaks paljudes omavalitsustes. Kui vajadus spordihalli järele on tõendatult kindlaks tehtud, võib projekti käima lükata mitmel eri moel. Halliprojekti võib edendada kas ühte või mitut spordiala esindav spordiklubi, mitu klubi koos või omavalitsus ise. Üsna tihti asutatakse eraldi ettevõte, mis haldab ehitushanget ja juhib hilisemat halli kasutamist.

Halliprojektide eelarved ulatuvad sõltuvalt teostusest ühest miljonist kuni mitme miljoni euroni. Seega on klubide ja omavalitsuste jaoks tegemist suure investeeringuga.

„Enamikul juhtudel on rahastuse leidmine veel pooleli, kui meiega esimest korda ühendust võetakse. Me saame pakkuda erinevatele kontseptsioonidele alternatiive ja esitada ka üsna kindla hinna. Samal ajal saab arutada tehnilisi lahendusi ja rääkida läbi eelarvet,“ ütleb Best-Halli müügidirektor Leif Fagernäs.

Spordisaali rahastamisel võidakse kasutada näiteks järgmisi võimalusi:

• klubi või klubide enda rahaline panus
• halli haldava ettevõtte võetud laen
• omavalitsuse eraldatav osa
• riigi abi
• spordialade katusorganisatsioonide abi
• sponsorlus
• eraisikute annetused

Omavalitsuse kaasamine võimaldas ehitada Vihti spordihalli

Omavalitsuse kaasamine projekti eeldab enamasti, et klubil on olemas omafinantseering. Omavalitsus võib projektile kaasa aidata, toetades seda ise otseselt või käendades klubi või haldusettevõtte laenu. Omavalitsus võib vastaval kokkuleppel osaleda ka spordihalli kasutuskulu katmisel või näiteks osta koolile päevaseid kasutusaegu.

Aasta ringi jalgpallurite, kergejõustiklaste ja kooliõpilaste kasutuses olev Vihti Aura Light Certos Arena läks maksma 3,5 miljonit eurot. Omavalitsusel oli projekti rahastamisel suur osa.

„Vihti vald andis meile kogu projekti maksumust hõlmava laenu, mis tuleb tagasi maksta 30 aasta jooksul. Omavalitsus saab laenult märkimisväärset intressitulu, seepärast oli selline variant nende jaoks atraktiivne. Vald toetab halli ka sellega, et ostab igal aastal ühekordse maksega kõik päevased treeningajad,“ selgitab Vihti halliprojekti juht ja Vihti Jäähalli Oy juhatuse esimees Matti Harju.

Kohalikud ettevõtted rahastasid Ähtävä spordihalli rajamist

Ähtävä jalgpallihalli Esse Elektro-Kraft Arena kulud hoiti kontrolli all vabatahtliku tööga. Laenurahaga tuli katta vaid kolmandik, sest suurem osa 350 000 euro suurusest eelarvest kaeti aktsiakapitali, toetuste ja ettevõtete sponsorluse kaudu. Eelarvest moodustas 150 000 eurot klubi enda võetud laen ja 100 000 eurot saadi riigi toetust. Projekti toetasid ka elanikud ja kohalikud ettevõtted panustasid lõpuks halli ehitamisse ligikaudu 100 000 eurot. Lisaks toetas projekti Pedersöre vald.

Peasponsorina sai kohalik elektriettevõte hallile oma nime ja hea reklaami otse peatänaval. Teiste sponsorettevõtete logod on väljas saali otsaseinal. 

„Ettevõtted tulid jalgpalliklubi Esse IK halliprojektiga laialdaselt kaasa. Projekti eestvedajate sõnul oleksid nad isegi suurema halli ehitanud, kui oleksid teadnud, kui innukad ettevõtted toetama on,“ märgib Fagernäs.

Best-Halliga koostöös spordihalli ehitanud pooled on rahastamisprobleemi lahendanud muulgi moel

• Halli rahastamine samas piirkonnas tegutsevate sama spordiala klubide ühisprojektina
• Halli rahastamine erinevate spordialade klubide ühisprojektina
• Omavalitsus või omavalitsused osalevad halli hankimisel kas halli investeerides, või laenu võttes või käendades
• Enne ehitamise alustamist saab taotleda halliprojektile regionaalhaldusametist riigiabi spordirajatiste ehitamiseks
• Soome Jalgpalliliit toetab spordihallide projekte UEFA Hattricki toetusprogramm kaudu
• Kohalikud ettevõtted rahastavad halli reklaami ostmisega – mõnikord on kohalikud ettevõtted väga huvitatud kulude katmisest näiteks enda või mõne pereliikme spordihuvi tõttu
• Ka eraisikud võivad spordihalli projekti rahastada – sel juhul on enamasti tegemist armastusega selle spordiala või oma kodukoha vastu
• Paljud klubid koguvad klubiliikmetelt lisatasu või suurendavad klubi liikmemaksu
• Tegevuskulu kaetakse kasutustasude abil. Omavalitsused ostavad sageli päevaseid treeningaegu ning spordiklubid õhtuseid ja nädalavahetuste aegu.

Kas plaanite spordihalli ehitust? Laadige alla infopakett halliehituse kavandajale

Me aitame teil edasi liikuda!