Soome kvaliteettööna valminud parimatest materjalidest kestvad hallid rahvusvahelistele turgudele. Selle põhiidee ümber sündis 45 aastat tagasi Best-Hall. Kolm tegevjuhti jagavad oma mõtteid selle kohta, miks julge visioon end ära tasus ja kuidas kindlustatakse ka tulevikus suurima halliehitaja positsioon.
Kui kolm halliehituse teerajajat otsustasid 1975 aasta kevadel asutada Best Halli, oli kangaskatte ja teraskarkassiga hall Soomes midagi täiesti uut. Mõned teraskarkassiga hallid olid ehitatud Rootsis.
„Olime valmistanud pneumohalle ja mõistsime, et teraskarkass pikendaks märkimisväärselt halli investeeringu kasutusiga,“ meenutas ettevõtte esimene tegevjuht Leif Kempas.
Vastupidav karkass pälvis kohe tähelepanu – täpselt nagu Kempas ja tema äripartnerid Bjarne Skog ja Taisto Virtanen olid ennustanud. Esimesed müügid tehti tolleaegsesse Nõukogude Liitu juba enne, kui ükski hall oli valmis.
Parim kvaliteet
Kempase sõnul tulenes turu loomise julgus selgest visioonist ja soovist pakkuda oma klientidele midagi paremat. Lisaks Venemaale kasvas kiiresti nõudlus kvaliteedi järele ka kodumaal ning Rootsis ja Norras. Peagi täheldati teraskarkassi paremust ka Saksa rohke lumega mäestikualadel.
Esimene Best-Hall ehitati Kruunupyysse ettevõtte tootmishooneks. Mõne aastaga jäid ruumid siiski kitsaks ning ettevõte ehitas oma praegusesse kohta Kälviässe uue tootmishalli.
Kempase sõnul põhines edu eelkõige headel töötajatel ja eneseusul. Koostöö on algusest peale olnud üks ettevõtte olulisematest väärtustest.
„Eriti esimestel aastatel tehti tööd väikeses meeskonnas ja vaja oli igaühe panust. Kui karkass oli valmis, hüppas osa meeskonnast autosse ja sõitis paigalduskohta. Kvaliteet seisneb esmaklassilises töös ning siin loeb suhtumine.“
Kliendikesksus DNAs
Kempas ja Skog jäid 2010. aastate algul ettevõtte juhtkonnast pensionile ning müüsid oma osaluse Wiklöfi kontsernile. Tegevjuhi koha võttis üle Leif Fagernäs.
Teda oli 2010. aastate algul toonud Best-Halli ettevõtte tegevust iseloomustanud avatus.
„Best-Hallis oli rahvusvahelisus osa igapäevatööst. Halle eksporditi üle kogu maailma kuni Antarktiseni välja ning suurim ekspordiriik oli USA. Nende mõtteviis oli erakordselt avatud ja vaid vähesed ehitusettevõtted julgesid tollal nii kaugele vaadata.“
Fagernäs ühendab selle avatuse kliendikesksusega, mis on tema arvates kirjutatud ettevõtte DNAsse.
„Kõik algab sellest, milliseid halle kliendid vajavad. Projekte viiakse ellu koos, kuulatakse ära kasutusvajadused ja koostatakse nende põhjal plaanid. Kogu ettevõtte põhiidee seisneb kliendikesksuses – ehkki tollal sellele nii ei mõeldud.“
Veelgi jätkusuutlikum tulevik
Ka Best-Halli kolmanda tegevjuhina 2020. aasta märtsis alustanud Tuomas Tuomela rõhutab klientide vajaduste mõistmise tähtsust. Tuleviku teiseks keskseks eduteguriks peab Tuomela ettevõttesisest tootmis- ja tarneprotsessi.
„Kasumlikkuse otsimine allhanke kaudu võib kergesti ohustada usaldusväärsust ja kvaliteeti. Seetõttu keskendume ka edaspidi kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamisele oma tegevuse, näiteks projekteerimise ja tootmise pideva arendamise kaudu.“
Tänapäeval ei tähenda eelkäijaks olemine ainult tehnilist kvaliteeti ja kliendikogemust, vaid hõlmab ka pidevat tööd ehitamise keskkonnamõjude vähendamiseks.
Viimastel aastatel on Best-Hall investeerinud karkassi värvimistehnikasse, mis pikendab kanga eluiga, ja modelleerinud halli süsinikujälje arvutused kogu elutsükli jooksul, et valmistuda CO2 heitkoguse piiranguteks ehituses.
Kruunupyy esimene hall tõestab, et suurim teraskonstruktsioonide ehitamise pädevus võib pikendada halli kasutusiga vähemalt 45 aastani.
Siit on Tuomela arvates hea jätkata oma positsiooni tugevdamist.
„Säästva ehituse kontseptsioon on tulevik. Hooldusteenuste edasiarendamisega saab halli elutsüklit pikendada aastakümnete võrra. Keskkonnakoormuse vähendamisega võime olla ka parema ühiskonna ülesehitamise eelkäijad.“
Best-Halli ajalugu lühidalt
1975 töökaaslased Leif Kempas, Bjarne Skog ja Taisto Virtanen asutasid oma ettevõtte
1975 juunis kerkis Kruunupyysse esimene Best-Hall ettevõtte tootmishooneks
1978 kolimine Kälviässe ehitatud uutesse ruumidesse, üle 20 töötaja
1991 läks Taisto Virtaneni osalus ettevõttes Soome industrialiseerimisfondile (Teollistamisrahasto)
1997 Wiklöfi kontsern omandab industrialiseerimisfondilt enamusosaluse
2008 esimesed panganduskriisist tingitud koostööläbirääkimised, mis lahendatakse sundpuhkusele saatmisega
2010 tootevalikusse lisanduvad lisaks PVC-kattega kangashallidele terashallid
2010 Wiklöfi kontsern omandab kogu ettevõtte
2012 tegevjuht Leif Kempas läheb osalise ajaga pensionile, tegevjuhiks saab Leif Fagernäs
2013 uus värvimistöökoda ja üleminek pulbervärvimistehnikale
2020 aprillis saab tegevjuhiks Tuomas Tuomela
2020 on ettevõttel 135 töötajat, esinduspartnerid 12 riigis